Drugs and prostitution and the usual

Seisin täna oma ühikapeldikus peegli ees ja vaatasin endale otsa. Mitte päris sellise pilguga nagu vaadatakse siis, kui näiteks möödutakse Taskust võimisiganesuuesthoonest ja heidetakse nii muuseas paljutähenduslik pilk hoone klaasseintele, et sealt enda peegelpilti näha ning uurida, kuidas ma ka profiilis välja näen. Ainult korraks, kui inimesed on lähedal, pikemalt, kui kedagi ümbruses pole. Seda teen ma ka, muide.

Ei, täna ma vahtisin seda suurt ja natuke musta peeglit ning pea kohal kohises miski. See pole metafooriline. Miski tõsiselt kohises. Ümmargune ventilatsiooniauk laes. Sel hetkel tundsin ma end nagu hotelli peldikus. Kellel kurat on laes kohisevad ventilatsiooniaugud? Hoonetes, kus pole mõeldud, et inimesed seal pikalt peatuvad. Vähemalt nii mulle sel hetkel tundus. See ongi Grand Plaza Tartu. Ei, ütleme pigem Formula 1 Tartu Edition. See maanteäärne kolmetärni hostel, kus peatuvad need inimesed, kes sõidavad autoga mööda Euroopat, kolm last tagaistmel, ning kelle eelarve (nagu näha juba auto-lennuki dilemma lahendusest) ei luba midagi peale Formula 1. Need, kes on lausa õnnelikud öösel sõites kaugelt seda tobedat ruudulipuga logo silmates, nagu nad on õnnelikud Berliini või Praha kesklinnas McDonald'si logo silmates. Ärge mõistke mind valesti. Mulle meeldivad Formula 1-d ja McDonald'sid. Ma ei tahaks sinna aga sisse kolida.

Siin mu toas on aga 13 tohutusuure koti väärtuses kraami ja ma elan siin. 50% sellest toast ja 25% köögist on minu. Toas on see muide ilmekalt näha, sest ma ei usu, et ükski teine 15ruudune tuba peale ühikatoa oleks nii korrapäraselt ühelt poolt sassis nagu seapesa (minu toapool) ja teiselt poolt korraliku inimese elamine.
Ja siin on omad reeglid. Ära hoia suitsuruumi ust kaua lahti, sest see uks oli kunagi avariiväljapääs ja all majahoidja-valvuril kireb sel hetkel sireen, kui uks avatud on. Ära pane tuld põlema, kui su toakaaslane oma enne-pidu uinakut teeb, vaid kissita pimeduses läpakaklahve näha. Ütle "Tere! Kuidas läheb?" kui satud kööki sel hetkel, mil kõrvaltoa rahvas parasjagu seal midagi praeb või keedab. Ära too inimesi uksest sisse pärast 11 õhtul, sest siis ei tohi enam külalisi olla. Viska neile aknast võti või tule nendega sisse nii, et teie vahel on mõned sammud ja teesklus, et te üksteist ei tunne. Ära jäta oma jalgratast ühika ette rattahoidjasse seisma, et see seal tuhaks roostetaks.

Viimased kaks ei tule mul eriti hästi välja.

Näiteks selles Karlova puumajas (vanas nakkushaiguste kliinikumis), milles Kadri korterit üürib, on aga teised reeglid. Kaks neist on sätestatud väga täpse sõnastusega mõlemal vetsuuksel. Ära pissi prill-laua peale. Alla 10 kraadise külmaga palun jäta kraanist vesi nirisema, et see kinni ei külmuks. Peale nende on olulised veel: Kui purjus naaber-karvik pistab pea ukse vahelt su elutuppa ja kähiseb, et ta tahaks üht sigaretti, siis parem anna see talle. Öösel pole soovitatav karjuda kõvemini kui 100 dB, naabrid võivad vihastada (Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel umbes ohutu-eluohtliku mürataseme piir). Koridoris viibides ei tohi kõva häälega naerda selle 4ruuduse kapi üle, mille keegi on endale koridorinurka ehitanud ja kus ta ka sees elab. Sealt pidevalt kostvad Kanal 2 hääled ja fakt, et seinad ei puuduta lage, viitavad sellele, et tõenäoliselt ta kuuleb teid ja see ei ole lihtsalt viisakas.


Kõigil on omad reeglid ja need, mis kehtivad kõigile korraga, on liiga ebamäärased, et neid järgida. Need, mis igaüks iseenese jaoks kehtestab, on aga liiga muutlikud, et neid järgida.

Juuni, 2009.
"Tead, ema. Anna andeks, aga üks kriteerium mul Tartu suhtes on. Ma ei lähe ühikasse."
"Aga sa uuri järele. Mine vaata, mis seal täpselt on, ja mõtle siis."
"Ei-ei. Vaata. Ma võin sellele pilgu peale visata, aga ma ei lähe sinna elama. Ma ei ela kahekesi toas."
"Kui sa tõesti ei taha, siis leiame muu variandi muidugi."
"Jah."

Siin ma nüüd olen. Oma natuke musta peegli, kahe venelanna, ühe saarlase ja kohiseva ventilatsiooniauguga. Toas, milles mu ema elas kunagi neljakesi.


Tailanna #1: "Why you cry, Bridget Jones? What happen?"
Bridget: "It's my boyfriend ... he just treats me so bad!"
Tailanna #1: " (kaastundlikult) Ooh ... poor Bridget. My boyfriend treat me bad too. He always make me take drugs and steal..."
Tailanna #2: " (õnnetult) My too! My boyfriend make me work on street and he take all my money! He give nothing to me!"
Tailanna #1: "What about you, Bridget? What your Baaaaaad Boyfriend do?"
Bridget: "My boyfriend... well he... hmm... erm... he.. didn't give me enough attention at this huge party and... is sometimes cold and... yes well also drugs and prostitution and the usual..."
Tailanna #1 ja #2: (noogutavad ja panevad käe Bridgeti õlale)